selle kleidisaba all olid mul peidus nuga ja püss. Kessu kandis midagi sellist: 
Selle kleidi peal oli ka väike jakike, kuhu sisetaskutesse olid ära peitud samad asjad mis minulgi. 
Jalas oli meil midagi sellist.:
minul need gladiaatori omad rohkem ja Kessul kinnised kingad. 
"Tere." ulatasime mõlemad kätte ja naeratasime. Meile tuli koheselt vastu naeratades David Jost, peo korraldaja. "Te olete siis Juaniga, on mul õigus?" "Jah, nii see on." vastasin. "Mina olen Inga ja tema on Jekaterina." osutas Kessu endale ja mulle. "Oi, Venemaalt?" "Heh, mina küll aga tema..Rootsist." vastasin naeratades jällegi. "Aga mis siis ikka pikema jutuga, tulge edasi, Juan on ka kuskil, kui teda näen saadan ta teie juurde." "Väga hea." lõpetas Kessu. "Meil on probleem." ütles Kessu ja nägi, et Tom ja Bill suundusid meie poole. Me jäime üsna rahulikuks. Rääkisime nendega natuke juttu ja siis tuli juba Juan, kes ei saanud üldse aru, kes me oleme. Poisid ei saanud muidugi midagi ka aru. "Oh vabandust, ta on haige, see on amneesia kergem vorm." valetasin ja tegin head nägu samalajal kui Kessu seletas teemantikaupmehele, et meil on vaja temaga rääkida. "Me lähme viime ta koju." "Aga tulete tagasi?" küsis Tom ja vaatas Kessule otsa. "Me ei tea. Vaatab veel. Võibolla." Läksime uksest välja ja viskasime Juani sina samasse kaubikusse kuhu olime ta kaks eskorttüdrukut lukustanud. "Mis toimub?" märatses Juan. "Ole rahulik, parem loe minuteid oma surma kuupäevani." naeris Kessu ta üle. "ohhh, ära ole nii karm." naersin kaasa. "Te räägite tõsiselt vä? Aga meie?" kisas üks blond tsikk. "Te ka, pealtnägijaid ei tohi jääda." ütles Kessu tõsiselt. "Palun, me ei räägi midagi, lihtsalt laske meil ellu jääda." hakkasid need tsikid korda mööda anuma. "Aaahh, olge vait." käratasin. "Te saate süsti, mille tulemusel ei mäleta te midagi tänasest õhtust."
"Tehtud?" küsis Kessu mult. "Alati." vastasin. "Kas lähme võtame mingid kohvid ka?" "Aaah, ei hakka tahaks magama minna." "Persssse." "Mis nüüd." "Pidu, meie asjad on kõik heliruumis." "A no pohka, nagu meil neid siirekomplekte vähe oleks." Selle peale naersime mõlemad. "huvitav mida nad küll mõtlevad, kui need eest leiavad." ja siis naersime mõlemad veel rohkem. "Aga äkki kutid pettuvad, kui meid eest ei leia." "Ei ole nii. Lähme koju magama." ütlesin ja tegime seda. Hommikul tõustes kuulasin oma automaatvastajat esimesena. Tubli töö. Ütlesin seda ka Kerstinile. Ma loodan, et olete homseks New Yorgis tagasi. Ma edutan teid natuke. Aga kuhu, see jääb üllatuseks. "Ohh kui hea." ütlesin enda ette ja läksin hambaid harjama. Vannituppa sisse astudes kuulsin nagu väikest klõpsatust. Muutusin valvsaks ja kükitasin mustapesu korvi taha. Otsisin vannitoast midagi teravat, millega end kaitsta saaks. Ma ei leidnud midagi. Siis veeretasin end vanni kõrvale ja võtsin sealt pumba. XD :DD Śiis vaatasin vannitoa uksest välja ja sain aru, kust need klõpsud tulevad. Kass mängid kardinaga ja mingi asi seal tegi seda häält. "Kurat ma olen hulluks selle tööga läinud." tegin vannitoas oma toimatused ära ja läksin riidetuppa, et midagi selga vaadata, kaua ma ikka ööriietes ringi jalutan. "Holy shit." haarasin jalatsikapilt tulirelva, kui kuul lendas otse mu pea kõrvale peeglise. Haarasin relva keerasin ümber, tulistasin kolm korda vastu aga seal polnud kedagi. Tegin tagurpidi käigu ühte kappi sisse, urgitsesin sealt ülevalt teised kuulid ka ja panin relva täis. Lükkasin jalaga kapiuksed lahti ja jooksin tulistades alla tuppa. Ründaja võis olla kus iganes, mu korter on kahekorruseline ja 150 ruutmeetrit. Nähes, et õhk on puhas läksin rõdule ja sealt alla maha. sättisin asjanduse vööle, et see välja ei paistaks, muidu olin alles pidžaamas, aga no pohka see ja marrsisin sirgelt peaaegu kilomeeter keset linna Kessu juurde. Jõudsin tema korrusele ja nägin, et ta korteriuks oli lahti. Läksin kikivarvul sisse, ise valmis relva haarama ja siis nägin ühe pruuni kapi peegelduselt kuju, tema vist mind ka, sest me hakkasime üksteisele vastu tulistama. "Jesus Christ. Mida sa tulistad mind. Kessu olen." karjus ta. Seepeale lõpetasin. "Sa tulistasid mind ka." "Ma nägin aind, et uks läheb lahti, kust ma pidin teadma, et sina sisse tuled." "No okei." Miks sa nii riides oled?" "Sest ma ei jõudnud riideid ära vahetada, mul käis sõda seal, korter on segi, kaks miljonit vastu taevast." ütlesin ja vaatasin ringi. "No ega sulgi parem pole." "Kuule ega jah." ütles Kessu ja hoidis kätt õlal. "Mis sul seal on?" "Midagi." Selle peale tegin kurja nägu. "Riivata sain." "Sa oled haavatud. Lähme puhastame ära."
Tegime kõik vajaliku ära, puhastasime, sidusime kinni. "Õnn on, et nahapinnast aind 2cm see havv sul." mõtle kui oleks madalamalt lastud." podisesin. "Jahh ma tean, et siis oleks südame lähedal olnud." karjus Kessu mulle vastu. "Äkki teeme selgeks, kes need olid?" "Jahh," vastasin vaikselt. "Ai, no kurat valus on ju." karjus Kessu veel. "No ole rahulikult." Olime natuke aeg vaikselt, Kessu jändas oma õlaga samal ajal kui mina läpakaga. "Käes." ütlesin ja haarasin relva ja hakkasin ukse poole liikuma. Kessu jäi paigale. "Anna mulle teised riided ka." ütlesin naerdes. "Mine võta." ma nii kaua loen üki-kakid oma kullakeste peal. Selle all mõtles ta muidugi, millest püssi ta kasutab.
"Vannipump!? Sa oleks vannipumbaga omast arust kellegi vagaseks teinud?" küsis Kessu mind üle. "Nojahh, muideks see on võimalik, kohe kõrisõlme peale tugev löök, pärast seda enam hingata ei saa ja ongi kõik." vastasin rahulikult. See jutuajamine toimus meil autos millega sõitsime tagasi Hump de Vill majast, kust olit pärit meie ründajad. Tegime sealgi nagu igaskohas puhta töö. "Dvj, ma helistan Delindale, et ta mu korteriukse lukustaks, sest me lendame kohe tunni aja pärast New Yorki." "Kuule Älis." "Noo, KEssu." "Oled sa kunagi mõelnud lõpetamisele?" "Mille?" "Nagu selle topeltagendi oma." "Olen küll." "Ja..?" "Ma ei saa. Selle asjaga on nii, et tahad paljusa tahad aga sa hakkad puudust tundma. Su elu on rohkem ohus, kui siis kui seda tööd teed, sul on igas maailma otsas kaitse olemas. Aga kui sa üksi oled siis oled üksi." "Ma mõtlen küll iga õhtu, et nüüd ma lõpetan, just nüüd." "Miks?" "Tahaks, oma kodu, päris kodu, peret abikaasat kõike seda." "Nojahh." oli natuke aega vaikust, kui ma selle katkestasin. "Teeme diili." "Noo.." "Teeme nii, et kui meil on mõlemal täiuslik mehekandidaat olemas, siis lõpetame." "Tegelt." "Ja." "Okei. Diil?" "Diil." naersime mõlemad ja ma sõitsin sisse Take Away mäkki. Võtsime hiigelportsud rasvast toitu ja nautisime. Siis aga läksime lennukile ja jäime magama.
No comments:
Post a Comment